Sa oled pärit Jõgevalt, aga kuidas sinust sai Lääne-Virukas?
Sündisin ja kasvasin tõesti Jõgeval ning elu on mind viinud läbi mitme Eesti linna. Elasin peale gümnaasiumi lõpetamist Tartus, teenisin Kaitseväes Jõhvis ja Tallinnas, kõrghariduse omandasin Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Kui Tapa muusika- ja kunstikooli direktor Ilmar Kald pakkus mulle mandoliiniõpetaja kohta, võtsin selle pikemalt mõtlemata vastu. Peale seda olin mõned aastad paikne Tallinnas ning ka Tapale tööle sõitsin mitu korda nädalas rongiga. Kuidagi loomulik asjade käik tõi mind lõpuks Lääne-Virumaale just Tapale elama, sest töökoht mul niikuinii siin ja natuke sai meil elukaaslasega suurlinnamelust küllalt.
Mis sind Lääne-Virumaa juures võlub?
Kindlasti esiteks loodus ja rahulikkus. Kodus Tapal elan nii äärelinnas, et on võimalik kiiresti kaduda meeldivale jalutuskäigule kohalikku võssa, samal ajal on kõik eluks vajalik käe-jala juures. Kogu linn hingab mingis omamoodi rahulikus rütmis ning isegi linnud laulavad meeldivalt vaiksemalt kui Tallinnas. Asukoha mõttes olen ka leidnud endale võluvalt kuldse kesktee, sest isiklikud toimetamised nõuavad parajalt liikumist nii Ida-Virumaale kui ka Jõgevale ja Tartusse. Nii ühistranspordi kui autoga on väga head ühendused ning mitte liiga pikad minemised-tulemised.
Kas oled leidnud mõne oma lemmikpaiga?
Kindlasti on üks lemmikpaik ikka elukoht Tapa. Lisaks on väga toredad Lehtse, Jäneda, Moe ja Tamsalu. Samuti õnnestus mul suvel esmakordselt Porkunis käia, mis oli väga võluv. Pean siinkohal mainima, et olen suhteliselt värske elanik Lääne-Virumaal ning alles hiljuti sain Tapa autokoolis load tehtud. Seetõttu on mul palju avastamisrõõmu veel ees, kuna varasemalt jäid mulle paljud kohad lihtsalt kättesaamatuks. Üks ammuseid lemmikuid on kindlasti Käsmu, kus juba nooremas eas käisin ja käin senimaani vähemalt Viru Folgil. Lisaks teeb rõõmu see, et ajalooline esivanemate maa Karepa ning Sagritsa muuseum on nüüd kodule väga lähedal.
Millega sa tegeled ja kuidas sind on kogukonda vastu võetud?
Alates 2019. aastast olen Tapa muusika- ja kunstikoolis mandoliini- ja koosmängu õpetaja. Aastate jooksul õpilasi kogunes, õppisime ja kasvasime koos järjest rohkem lugusid mängima. Praeguseks on välja sirgunud väga asjalik koosseis noori, kellega käime juba samuti järjest rohkem esinemas nime all “Näppepildurid”. See nimi sai paika 2023 kevadel, natuke nagu naljaga, kuna näppepillid on ühine termin sarnaste mänguvõtetega pillidele: mandoliin, ukulele, kitarr, basskitarr jne. Kuna koosseisus meil põhiliselt näppepillid ja Tapa linn on tuntud kui suur Kaitseväelinn, siis sellise sõnamängu kaudu loksus see nimi paika ning tol hetkel tundus ka noortele sobivat. Kogukond Tapal on olnud ääretult toetav – töökaaslased, õpilased ja nende vanemad. On tekkinud hea hoitud ja ühise toimetamise õhustik.
Sellest sügisest (2024) proovin ka veidi aidata Tapa valla gümnaasiumis 9-12 klassi muusikaõpetajana ametis olemist. Vaatame, kuidas läheb!
Lisaks olen aktiivne muusik, teen bände nagu Mandotrio, Mandoterror ning Kuulsuse Narrid (koos Henrik Hinrikuse ja Juhan Suitsuga). Ehk siis pärimusmuusika ja rokkmuusika on mu põhilised lemmikud.
Mida ütleksid sinu kohta muusikakooli noored?
Õpilane Magnar (5.klass): “Pillitund on norm, Tanel on hullult norm.
Õpilane Jürgen (7.klass): “Tanel on kõige ägedam õpetaja üldse, läheb kõigega kaasa, tema tunnid on maksimaalselt põnevad ja inspireerivad. Tanel on sõbralik. Ta ei ole kunagi väsinud. Suvel oleme kohtunud pärimusmuusika laagrites ja ka nendes laagrites on Tanel kõige ägedam pilliõpetaja. Ja meie Taneli juhitav Näppepildurite kollektiiv on ka vägev ettevõtmine, seltskond on mõnus ja ühtehoidev.”
Õpilane Karoliina (lisa-aasta, vilistlane): “Tanel on väga hea ja tore õpetaja kes alati võtab oma õpilased endaga esinema kaasa kui vähegi võimalik. Talle võib helistada öösel ja päeval, alati vastab ja on väga sõbralik, ei oska kuri olla. Temaga olen nõus alati jämmima.”
Õpilane Mariliina (6. klass): “Tanel on alati rõõmsameelne ,naljakas ja lõbus ning sisustab alati aega lõbusalt. Tema tunnid on huvitavad ja ta ei pahanda, kui ei jõua kodus pilli harjutada. Ta on väga väga äge õpetaja.”
Ma arvan, et Lääne-Virumaal on tohutult toredad ja sõbralikud inimesed ning sellel ägedal maakonnal on ääretult potensiaali aina jätkuvalt areneda.
Miks peaks elukoha otsingutel olev inimene just Lääne-Virumaa kasuks otsustama?
Ma arvan, et Lääne-Virumaal on tohutult toredad ja sõbralikud inimesed ning sellel ägedal maakonnal on ääretult potensiaali aina jätkuvalt areneda. Maakonna keskus Rakvere on juba fantastiliselt mitmekesine ning kõik linnad, asulad, külad, alevid seal ümber vaid täiendavad üksteist. Tallinn pole kaugel, aga piisavalt, et võib tunduda ja elada justkui täitsa maal, kuigi kõik on ka kodumaakonnas olemas ja rohkemgi küll. Loodus, mitmekesisus, rahulikkus, head inimesed ja võimalused.
